Navitrolla “Olen see, mida maalin. Oled see, mida näed”
🗓 AVATUD IGA PÄEV kell 10-19 Art Café seintel
Fantaasia ja reaalsuse piiril mängiv Navitrolla toob Viscosa Art Café kohviku seintele suveks näituse, mis haakub ideaalselt Viscosa loova atmosfääriga. Saad nautida kohviku maitvsaid roogasid koos maalikunstiga. Kui mõni maal hirmsasti meeldima hakkab, saad selle lausa endale soetada.
„FANTOOM“ – kui kunst ei räägi sinuga, vaid tunneb sind ära
Eesti tippkujurite aastanäitus Hiiumaal, millist pole varem nähtud
🗓 AVATUD IGA PÄEV 24h - eriti võimas pimedal ajal!
Sel suvel näed Hiiumaal midagi, mida pole siin varem nähtud – suurim kaasaegse skulptuuri väljapanek, kus Viscosa võimsas katedraalisaalis loovad ainulaadse ruumilise elamuse üle 30 skulptori 40 tööd.
Kuraator Elo Liivi loodud „FANTOOM“ ei ole lihtsalt näitus. See on sügav kogemus ruumist, vormist ja nähtamatust – täpselt sellest, mis igas inimese elus vahel kummitama jääb. Ka siis, kui sa tavaliselt näitustel ei käi, võib siin midagi väga isiklikku sinuni jõuda – läbi varjude, kujundite, vaikuse või… lapse kilke.
„FANTOOM“ kõnetab meid kõiki. Igaüks leiab siin killukese ennast – või midagi, mis puudutab.
Miks tulla?
✅ Suurim skulptuurinäitus, mis Hiiumaal kunagi toimunud.
✅ Osalevad Eesti skulptuuri tipud nagu Edith Karlson, Jass Kaselaan, Elo Liiv, Kirke Kangro, Tauno Kangro, Mare Mikof ja paljud teised – kokku üle 30 kunstniku.
✅ Rännak visuaalsete ja ruumiliste lugude maailma – teosed ei seisa lihtsalt seinal, vaid moodustavad tervikliku, liikuma kutsuva maailma.
✅ Sobib perele – lapsed saavad liikuda, uurida ja imestada. Sina saad nautida rahus ja mõtiskleda.
✅ Näitus jääb avatuks 31. augustini – Mõne elamuse jaoks on vaja lihtsalt olla kohal.
Loodusfotode näitusel „Hiiumaa – meeleseisund“ astuvad oma suureformaadiliste töödega Viscosa aurumajas üles Hiiumaa loodusest inspireeritud fotogaraafid: Kaja Hiis, Toomas Kokovkin, Meeli Küttim, Tiit Leito, Pääro Metsand, Argo Nurs ja Viive Kai Rebane.
🗓 AVATUD IGA PÄEV 24h
Hiiumaa loodus ja hiiumaisus toimivad igal aastaajal aja aeglustajana, meelte puudutajana, inspireerijana, piiride nihutajana. Nii ka Viscosa. Omaaegse tööstuse aurumaja massiivsed müürid ja võimas maht mõjuvad kontrastse tööstusarhitektuurse fooni ja võimendajana loodusest inspireeritud loomingule.
Midagi on Viscosas taas õhus. Siin saad osa erilisest meeleseisundist ja olemise kunstist. Näitus on tasuta.
Fotosid on võimalik osta - info näitusesaalis ja Art Cafest.
Kui soovid osa saada tõelisest mereelust, kus igas laines loksuvad lood ja igal tuulepuhangul on oma meloodia, siis astu aga pardale!
Mait Jooritsa lavastatud „Mere laul“ viib teid ajas tagasi Kõrgessaare kalatehasesse. Laulude ja kaasahaaravate lugudega näitavad oma unistusi ja hingesoppide salapaiku rannapealsetel elanud inimesed.
„Mere Laul“ põhineb Anni Mikkelssoni südantsoojendaval lavastustriloogial, mis on inspireeritud Turu saarestiku elust ja lugudest. Lavastuse lood põhinevad Mikkelssoni enda kogutud materjalidel, mille korjel rändas autor talviti läbi Turu arhipelaagi intervjueerides kümneid meremehi, kalatehase töölisi ja teisi eelmise sajandi kalastusbuumiga kokku puutunud inimesi.
Helgi Põllo juhendamisel kohandasime lavastuse sisu Hiiumaale ja toome selle unustamatu kogemuse Kõrgessaarde, luues seeläbi unikaalse sideme läbi aja kohaliku ajaloo ja kultuuriga.
Autor: Anni Mikkelsson
Tõlkija: Liisa Kirschbaum
Lavastaja: Mait Joorits
Kunstnikud: Iir Hermeliin ja Maret Kukkur
Muusikajuht: Marten Kuningas
Liikumisjuht: Hanna Junti
Konsultant: Helgi Põllo
Produtsent: Helen Maandi ja Meeli Seermaa (Viscosa Kultuuritehas)
Näitlejad:
Laura Peterson-Aardam (Theatrum)
Merlin Kivi (Theatrum)
Marten Kuningas (ansambel Miljardid)
Joosep Uus (Eesti Noorsooteater)
Mait Joorits
Täname Kultuurkapitali toetuse eest!
Kui soovid osa saada tõelisest mereelust, kus igas laines loksuvad lood ja igal tuulepuhangul on oma meloodia, siis astu aga pardale!
Mait Jooritsa lavastatud „Mere laul“ viib teid ajas tagasi Kõrgessaare kalatehasesse. Laulude ja kaasahaaravate lugudega näitavad oma unistusi ja hingesoppide salapaiku rannapealsetel elanud inimesed.
„Mere Laul“ põhineb Anni Mikkelssoni südantsoojendaval lavastustriloogial, mis on inspireeritud Turu saarestiku elust ja lugudest. Lavastuse lood põhinevad Mikkelssoni enda kogutud materjalidel, mille korjel rändas autor talviti läbi Turu arhipelaagi intervjueerides kümneid meremehi, kalatehase töölisi ja teisi eelmise sajandi kalastusbuumiga kokku puutunud inimesi.
Helgi Põllo juhendamisel kohandasime lavastuse sisu Hiiumaale ja toome selle unustamatu kogemuse Kõrgessaarde, luues seeläbi unikaalse sideme läbi aja kohaliku ajaloo ja kultuuriga.
Autor: Anni Mikkelsson
Tõlkija: Liisa Kirschbaum
Lavastaja: Mait Joorits
Kunstnikud: Iir Hermeliin ja Maret Kukkur
Muusikajuht: Marten Kuningas
Liikumisjuht: Hanna Junti
Konsultant: Helgi Põllo
Produtsent: Helen Maandi ja Meeli Seermaa (Viscosa Kultuuritehas)
Näitlejad:
Laura Peterson-Aardam (Theatrum)
Merlin Kivi (Theatrum)
Marten Kuningas (ansambel Miljardid)
Joosep Uus (Eesti Noorsooteater)
Mait Joorits
Täname Kultuurkapitali toetuse eest!
Suvi, Hiiumaa ja seiklused ootavad! Mis aga juhtub, kui läheme ajas tagasi 1990. aastate alguse Hiiumaale? Hetkesse, mil suletud piiritsoon avatakse lõpuks vabale maailmale ja viimased nõukogude sõdurid on saarelt lahkumas. Just sel hetkel saabub Hiiumaale Ameerika Ühendriikide rahukorpuslane Douglas Wells, kel on kaasas Ameerika unistus ja suur soov aidata ehitada üles noort Eesti Vabariiki.
Ainult, et kohalikud ootavad põllumajandusnõunikku, aga Douglase oskused on hoopis ärialased. Kuidas selgitada hiidlastele, miks ta seal on ja kuidas võiks neil temast kasu olla? Juba rahukorpuslaste väljaõppel selgitati Douglasele, et ameeriklaste ja eestlaste ajud on lihtsalt erinevad. Selle mõistmiseks on vaja vaid kannatlikkust. Douglas õpib ära eesti keele, kohaneb saare karmi kliima ja iseäraliku huumoriga ega lõpeta enne, kuni tema missioon Eesti ees on täidetud.
"Jänki seiklused Hiiumaal" on lustakas ja südamlik lugu maailmade ja kultuuride kohtumisest, väikese saare suurest hingest ja ühe mehe teotahtest. Kuidas võõras aitab märgata olulist ja väike rahvas kasvatada suurt. Lavastus on täis hiiu huumorit, värvikaid karaktereid ja saare tarkuseteri, mis ühe noore jänki elu alatiseks muudavad.
🌊 Kui oled hiidlane, istud saalis ja naerad selle üle, mis sul niikuinii juba ammu selge.
🌲 Kui oled mandrilt, saad lõpuks aru, mis on hiidlasi läbi aja kujundanud.
🦀 Ja kui oled siia sattunud nagu Douglas – täiesti juhuslikult – siis võib juhtuda, et jäädki...
Alusteose autor: Douglas Wells
Dramatiseering: Tõnis Parksepp (Ugala teater)
Lavastaja: Mait Joorits
Kunstnik: Elina Naan
Videokunstnik - Katre Sulane
Produtsent: Meeli Seermaa
Näitlejad: Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater) ja Ott Aardam
🔹 Kellele? Neile, kes Hiiumaad armastavad, ja neile, kes veel ei tea, et nad seda armastavad.
🔹 Lapsed? Alates 10. eluaastast, palun.
🔹 Kestus: 1 tund, 20 minutit
Lavastuse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Esietendus 13. juunil 2025 Viscosa Kultuuritehases
In the 2025 season, all our exhibitions are FREE for you – just come by and enjoy!
Asume logistilises mõttes Hiiumaa südames, olles strateegiliselt lähedal kõikidele saare tähtsaimatele vaatamisväärsustele ja elamustele, mida võiksid Hiiumaal kogeda.
2025 hooajal on kõik meie näitused sulle TASUTA - vaja ainult kohale tulla ja nautida
Looduse ja militaaratraktsionide nautijate paradiis, kus ajaloolise tuletorni kõrvalt leiad unustamatud loodusrajad ning rannad päevitamiseks või surfamiseks.
Mõnikord on vaja lahkuda, et mõista, mida sa tegelikult ehitad. Reis lavastusega “Jänki seiklused Hiiumaal” viis meid alustuseks Belgia-Eesti Seltsi kutsel Brüsselisse, kuid kujunes millekski enamaks – see oli kulgemine läbi Euroopa kultuuritehaste, kohtadesse, kus endised tööstusruumid on saanud uue tähenduse.
Aga kõigest lähemalt.
Kui sõita autoga Eestist Brüsseli poole, siis on mõned linnad, millest tee peal justkui mööda ei saagi. Üks neist on Berliin, mille alternatiivne kunstiskeene lausa kutsub end kogema ja lähemalt uurima. Astusime pardale.
Dark Matter on Berliinis asuv “multidimensionaalne valguse, ruumi ja heli paralleelmaailm”, mille püsiekspositsioon on kokku pandud kunstnik Christopher Bauderi poolt. See asub endises tööstuskompleksis, mis on ümber kujundatud galeriiks ning on üks selliseid näitusi, mis on nii tihedalt kogemisega seotud, et sõnade jaoks justkui polegi ruumi. See on hetk, kus valgus ei valgusta enam arhitektuuri, vaid asendab selle ning ruum laguneb tajuks.
https://en.darkmatter.berlin/
Berliinist edasi oli järgmine peatus Brüsselis, kus toimus ka meie etendus. Meid võttis vastu Belgia-Eesti Selts, kes Euroopa tuiksoonel hoiab üleval Eesti kultuuri häält. Etendus toimus Brüsseli äärelinnas asuvas d’Auderghemi kultuurikeskuses ning meid ootas ees pikk päev lava ülesehitust, proove ning õhtul etendus. Publik leidis tee meieni ning saal valgus rahvast täis. Oli südant rõõmustav näha, et Jänkimehe elu keerdkäigud lähevad korda ka selle elu toimumiskohast kaugel.
Pärast etendust kuulsime, et publiku seas oli näiteks üks eesti-ameerika paar ning mitmed inimesed tulid jagama oma lugu seoses Douglasega või selle ajajärguga, kus lavastuse tegevus toimub. Pakkisime asjad ning lugesime selle osa reisist igati kordaläinuks.
Kuna Brüsselis asub üks Euroopa vanimaid kultuuritehaseid Les Halles de Schaerbeek, siis me ei saanud sellest linnast lahkuda ilma nendega kohtumata. Tegemist on linnale kuuluva endise turuhoonega, mis on juba aastakümneid (alates 1970ndatest) kultuurikeskusena toiminud. Les Halles ei püüa olla efektne, vaid relevantne. Seal on kultuur tihedalt seotud ühiskondliku ja poliitilise aruteluga – ruum kui avalik foorum, mitte pelgalt esinemispaik. Oma olemuselt sarnaneb see Kultuurikatlale – avalik omand, mitmekesine programm ja tugev roll kogukonna sidujana. Brüsseli kontekstis on poliitilised teemad loomulikult väga nähtavad – see peegeldub ka programmivalikutes ja sündmustes.
https://www.halles.be/en/
Brüsselist võtsime suuna Praha poole, kus ootas meid tihe päev täis kohtumisi. Esimeseks jõudsime Studio Altasse, kes juba viimased kolm aastat renoveerivad riigile kuuluvat ajaloolist hoonet, et lõpuks ometi saaks tegevustega alustada. Saime kuulda poliitilistest keerdkäikudest tulenevaid ebakindlusi ning kinnitust sellele, et napp ressurss ja pidev kohanemine saavad luua tugeva identiteedi. Nad ei ole valmis institutsioon, vaid kestvas muutumises olev organism. Fookus on kaasaegsel tantsul ja etenduskunstidel. Studio Alta puhul on eriti tuntav kogukondlikkus ja isetegemise vaim mis on väga lähedane Viscosa tüüpi mudelile – paindlikkus, koostöövõrgustikud ja tugev alt-üles areng.
https://www.altart.cz/?lang=en
Sarnast elusat ebatäiuslikkust kandis ka Meet Factory – raudtee kõrval paiknev endine jaamahoone, kus kunst ei ole viimistletud tulemus, vaid pidev protsess. Meet Factory on Praha üks tuntumaid kultuuritehaseid (rajatud 2001. aastal), kus põimuvad galerii, teater, residentuurid ja sündmused. Meet Factory toimib hübriidmudelil – avalik tugi + projektirahastus + omatulu (üritused, rent). See sarnaneb Viscosa võimaliku arengusuunaga, kus erinevad loomevaldkonnad koonduvad ühe katuse alla ja loovad ristkasutust.
https://meetfactory.cz/en/
DOX esindas teist polaarsust – tugevat, erakapitalil põhinevat kaasaegse kunsti institutsiooni, mille ambitsioon on rahvusvaheline. Tegemist on nii näitusepaiga kui loomeplatvormiga, kus toimuvad ka residentuurid. DOX esindab selgelt teistsugust mudelit kui eelnevad – tugev kuraatoripositsioon, rahvusvaheline haare ja eraalgatusel põhinev juhtimine.
https://www.dox.cz/en
Päeva lõpetas Bazaar Festival, mis keskendub kaasaegsele tantsule ja etenduskunstidele. See kinnistas Praha positsiooni tugeva etenduskunsti sõlmpunktina. Avaetendus toimus modernistlikus näitusehoones asuvas Studio Hrdinůs, rääkides taas, et Euroopas ei kao ruumid – nad kirjutatakse ümber.
https://studiohrdinu.cz/en/
See teekond ei pakkunud valmis mudeleid.
Küll aga tegi nähtavaks ühe põhimõtte – Euroopa kultuuritehased ei ole kultuuri tootvad üksteise koopiad, vaid vastused inimeste südames sündinud soovidele.
Ja sellest vaatenurgast muutub ka Viscosa küsimus selgemaks – mitte kuidas korrata, vaid kuidas vastata. Ja vastus oli igal pool veidi erinev, kuid sisult sama – anda ruum tagasi inimestele, kes loovad.
Hiiumaa kontekstis tähendab see midagi muud – vähem kiirust, rohkem ruumi, vähem müra, rohkem kohalolu.
