Navitrolla “Olen see, mida maalin. Oled see, mida näed” 🗓 AVATUD IGA PÄEV kell 10-19 Art Café seintel
Fantaasia ja reaalsuse piiril mängiv Navitrolla toob Viscosa Art Café kohviku seintele suveks näituse, mis haakub ideaalselt Viscosa loova atmosfääriga. Saad nautida kohviku maitvsaid roogasid koos maalikunstiga. Kui mõni maal hirmsasti meeldima hakkab, saad selle lausa endale soetada.
„FANTOOM“ – kui kunst ei räägi sinuga, vaid tunneb sind ära Eesti tippkujurite aastanäitus Hiiumaal, millist pole varem nähtud 🗓 AVATUD IGA PÄEV 24h - eriti võimas pimedal ajal!
Sel suvel näed Hiiumaal midagi, mida pole siin varem nähtud – suurim kaasaegse skulptuuri väljapanek, kus Viscosa võimsas katedraalisaalis loovad ainulaadse ruumilise elamuse üle 30 skulptori 40 tööd.
Kuraator Elo Liivi loodud „FANTOOM“ ei ole lihtsalt näitus. See on sügav kogemus ruumist, vormist ja nähtamatust – täpselt sellest, mis igas inimese elus vahel kummitama jääb. Ka siis, kui sa tavaliselt näitustel ei käi, võib siin midagi väga isiklikku sinuni jõuda – läbi varjude, kujundite, vaikuse või… lapse kilke.
„FANTOOM“ kõnetab meid kõiki. Igaüks leiab siin killukese ennast – või midagi, mis puudutab.
Miks tulla? ✅ Suurim skulptuurinäitus, mis Hiiumaal kunagi toimunud.
✅ Osalevad Eesti skulptuuri tipud nagu Edith Karlson, Jass Kaselaan, Elo Liiv, Kirke Kangro, Tauno Kangro, Mare Mikof ja paljud teised – kokku üle 30 kunstniku.
✅ Rännak visuaalsete ja ruumiliste lugude maailma – teosed ei seisa lihtsalt seinal, vaid moodustavad tervikliku, liikuma kutsuva maailma.
✅ Sobib perele – lapsed saavad liikuda, uurida ja imestada. Sina saad nautida rahus ja mõtiskleda.
✅ Näitus jääb avatuks 31. augustini – Mõne elamuse jaoks on vaja lihtsalt olla kohal.
Loodusfotode näitusel „Hiiumaa – meeleseisund“ astuvad oma suureformaadiliste töödega Viscosa aurumajas üles Hiiumaa loodusest inspireeritud fotogaraafid: Kaja Hiis, Toomas Kokovkin, Meeli Küttim, Tiit Leito, Pääro Metsand, Argo Nurs ja Viive Kai Rebane. 🗓 AVATUD IGA PÄEV 24h
Hiiumaa loodus ja hiiumaisus toimivad igal aastaajal aja aeglustajana, meelte puudutajana, inspireerijana, piiride nihutajana. Nii ka Viscosa. Omaaegse tööstuse aurumaja massiivsed müürid ja võimas maht mõjuvad kontrastse tööstusarhitektuurse fooni ja võimendajana loodusest inspireeritud loomingule.
Midagi on Viscosas taas õhus. Siin saad osa erilisest meeleseisundist ja olemise kunstist. Näitus on tasuta.
Fotosid on võimalik osta - info näitusesaalis ja Art Cafest.
Kui soovid osa saada tõelisest mereelust, kus igas laines loksuvad lood ja igal tuulepuhangul on oma meloodia, siis astu aga pardale!
Mait Jooritsa lavastatud „Mere laul“ viib teid ajas tagasi Kõrgessaare kalatehasesse. Laulude ja kaasahaaravate lugudega näitavad oma unistusi ja hingesoppide salapaiku rannapealsetel elanud inimesed.
„Mere Laul“ põhineb Anni Mikkelssoni südantsoojendaval lavastustriloogial, mis on inspireeritud Turu saarestiku elust ja lugudest. Lavastuse lood põhinevad Mikkelssoni enda kogutud materjalidel, mille korjel rändas autor talviti läbi Turu arhipelaagi intervjueerides kümneid meremehi, kalatehase töölisi ja teisi eelmise sajandi kalastusbuumiga kokku puutunud inimesi.
Helgi Põllo juhendamisel kohandasime lavastuse sisu Hiiumaale ja toome selle unustamatu kogemuse Kõrgessaarde, luues seeläbi unikaalse sideme läbi aja kohaliku ajaloo ja kultuuriga.
Autor: Anni Mikkelsson Tõlkija: Liisa Kirschbaum Lavastaja: Mait Joorits Kunstnikud: Iir Hermeliin ja Maret Kukkur Muusikajuht: Marten Kuningas Liikumisjuht: Hanna Junti Konsultant: Helgi Põllo Produtsent: Helen Maandi ja Meeli Seermaa (Viscosa Kultuuritehas) Näitlejad:
Laura Peterson-Aardam (Theatrum) Merlin Kivi (Theatrum) Marten Kuningas (ansambel Miljardid) Joosep Uus (Eesti Noorsooteater) Mait Joorits
Täname Kultuurkapitali toetuse eest!
Kui soovid osa saada tõelisest mereelust, kus igas laines loksuvad lood ja igal tuulepuhangul on oma meloodia, siis astu aga pardale!
Mait Jooritsa lavastatud „Mere laul“ viib teid ajas tagasi Kõrgessaare kalatehasesse. Laulude ja kaasahaaravate lugudega näitavad oma unistusi ja hingesoppide salapaiku rannapealsetel elanud inimesed.
„Mere Laul“ põhineb Anni Mikkelssoni südantsoojendaval lavastustriloogial, mis on inspireeritud Turu saarestiku elust ja lugudest. Lavastuse lood põhinevad Mikkelssoni enda kogutud materjalidel, mille korjel rändas autor talviti läbi Turu arhipelaagi intervjueerides kümneid meremehi, kalatehase töölisi ja teisi eelmise sajandi kalastusbuumiga kokku puutunud inimesi.
Helgi Põllo juhendamisel kohandasime lavastuse sisu Hiiumaale ja toome selle unustamatu kogemuse Kõrgessaarde, luues seeläbi unikaalse sideme läbi aja kohaliku ajaloo ja kultuuriga.
Autor: Anni Mikkelsson Tõlkija: Liisa Kirschbaum Lavastaja: Mait Joorits Kunstnikud: Iir Hermeliin ja Maret Kukkur Muusikajuht: Marten Kuningas Liikumisjuht: Hanna Junti Konsultant: Helgi Põllo Produtsent: Helen Maandi ja Meeli Seermaa (Viscosa Kultuuritehas) Näitlejad:
Laura Peterson-Aardam (Theatrum) Merlin Kivi (Theatrum) Marten Kuningas (ansambel Miljardid) Joosep Uus (Eesti Noorsooteater) Mait Joorits
Täname Kultuurkapitali toetuse eest!
Suvi, Hiiumaa ja seiklused ootavad! Mis aga juhtub, kui läheme ajas tagasi 1990. aastate alguse Hiiumaale? Hetkesse, mil suletud piiritsoon avatakse lõpuks vabale maailmale ja viimased nõukogude sõdurid on saarelt lahkumas. Just sel hetkel saabub Hiiumaale Ameerika Ühendriikide rahukorpuslane Douglas Wells, kel on kaasas Ameerika unistus ja suur soov aidata ehitada üles noort Eesti Vabariiki.
Ainult, et kohalikud ootavad põllumajandusnõunikku, aga Douglase oskused on hoopis ärialased. Kuidas selgitada hiidlastele, miks ta seal on ja kuidas võiks neil temast kasu olla? Juba rahukorpuslaste väljaõppel selgitati Douglasele, et ameeriklaste ja eestlaste ajud on lihtsalt erinevad. Selle mõistmiseks on vaja vaid kannatlikkust. Douglas õpib ära eesti keele, kohaneb saare karmi kliima ja iseäraliku huumoriga ega lõpeta enne, kuni tema missioon Eesti ees on täidetud.
"Jänki seiklused Hiiumaal" on lustakas ja südamlik lugu maailmade ja kultuuride kohtumisest, väikese saare suurest hingest ja ühe mehe teotahtest. Kuidas võõras aitab märgata olulist ja väike rahvas kasvatada suurt. Lavastus on täis hiiu huumorit, värvikaid karaktereid ja saare tarkuseteri, mis ühe noore jänki elu alatiseks muudavad.
🌊 Kui oled hiidlane, istud saalis ja naerad selle üle, mis sul niikuinii juba ammu selge. 🌲 Kui oled mandrilt, saad lõpuks aru, mis on hiidlasi läbi aja kujundanud. 🦀 Ja kui oled siia sattunud nagu Douglas – täiesti juhuslikult – siis võib juhtuda, et jäädki...
Alusteose autor: Douglas Wells Dramatiseering: Tõnis Parksepp (Ugala teater) Lavastaja: Mait Joorits Kunstnik: Elina Naan Videokunstnik - Katre Sulane Produtsent: Meeli Seermaa
Näitlejad: Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater) ja Ott Aardam
🔹 Kellele? Neile, kes Hiiumaad armastavad, ja neile, kes veel ei tea, et nad seda armastavad. 🔹 Lapsed? Alates 10. eluaastast, palun. 🔹 Kestus: 1 tund, 20 minutit
Lavastuse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Esietendus 13. juunil 2025 Viscosa Kultuuritehases
Surprise!
In the 2025 season, all our exhibitions are FREE for you – just come by and enjoy!
Viscosa Loomemajanduskonverents 2026 küsib otse: kas ressursinappus võib olla õnnistus? Räägime, kus ja kuidas kohtub looming majandusega ning miks ja kuidas andekus ja meisterlikkus võimaldavad tegutseda ka väljaspool keskusi.
Kas looming sünnib külluses või nappuses? Kas raha on takistus või tööriist? Kas ja kuidas ressursside vähesus piirabvõi sunnib leidma nutikamaid lahendusi?
Konverents toob kokku loojad, ettevõtjad, arendajad ja mõtlejad, et arutada üht tänase aja kõige teravamat küsimust: kuidas luua kultuuri ja loomingut jätkusuutlikult maailmas, kus ressursse näib alati nappivat?
Loomevaldkond on harjunud tegutsema piirangutes. Riiklikud toetused vähenevad, projektipõhisus kasvab, kulud suurenevad. Samal ajal sünnivad just nappusest kõige julgemad ideed, uued ärimudelid ja ootamatud koostööd. Ressursinappus ei pruugi olla alati takistus – see võib olla katalüsaator. Aga arveid pelgalt õhinast ei maksa. Seega räägime konverentsil ausalt ka rahast. Kas looming maksab arved ja kui mitte, siis kuidas ta seda teha võiks. Räägime loome- ja majanduse kohtumisest, investeeringutest kultuuri, kinnisvara ja loomekeskkondade koosmõjust ning sellest, kuidas ehitada üles toimivaid, elujõulisi loomeökosüsteeme, ka keskustest kaugel.
Loomemajandus on valdkond, kus füüsiline asukoht üksi ei määra tingimata edu – määravad ideed, meisterlikkus ja võime luua väärtust ka seal, kus ressursid piiratud ja tingimused pole enamjaolt ideaalsed.
Toome konverentsi programmiga osalejateni kogemusi ja mõtteid nii suurtest kui väikestest keskustest, nii metsa servalt kui linnasüdamest. Lavale astuvad 4 erinevas teemasessioonis enam kui 10 loomevaldkonna tunnustatud tegijat või praktikut.
Teemasessioonid:
Kultuur ja loomemajandus kui piirkondade arengu mootor
Kultuuriloome – kas lihtsalt loome või ikka ka ettevõtlus?
Väikestest loovatest algatustest toimetuleku ja mõjutajani
Piiratud ressurssidest nutikate lahendusteni
Kes konverentsil osalevad?
Kultuuriministeeriumi esindaja loomemajanduse valdkonnast;
regionaalplaneerimise doktor ja inimgeograaf Garri Raagmaa;
rahvusvahelise Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent Anu Tali;
ettevõtja, kriisilahendaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik;
Kunstiasutuste Liidu ja Foto Tallinn juht ning kunstivaldkonna lektor Kadi-Ell Tähiste;
loovagentuuri asutaja ja disainer Helene Vetik;
maailmas hinnatud filmimuusika produtsent ja treiler-muusika kirjastusfirma Giant Apes omanik Rain Ventsel;
psühholoogiadoktor, haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro;
Viscosa Kultuuritehase eestvedaja Marco Pärtel;
moe- ja ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi juht Tanel Veenre;
eksperimentaalteater Elektron.Art;
konverentsipäeva juhib Liina Maria Lepik Antropoloogia Keskusest.
Viscosa Loomemajanduskonverents ei otsi lihtsaid vastuseid. Me otsime selgust, julgust ja uusi vaatenurki.
Ehk pole alati küsimus selles, kui palju meil on? Võib-olla on küsimus selles, mida me olemasolevaga teha oskame?
Ressursinappus kui õnnistus?! Tule mõtle ja arutle koos meiega.
LOOMEMAJANDUSKONVERENTSIL KÜSIME
Kas looming sünnib külluses või nappuses?
Kas raha on takistus või tööriist?
Kas ja kuidas ressursside vähesus piirab või sunnib leidma nutikamaid lahendusi?
Moderaator ja kõnelejad
LIINA MARIA LEPIK
KONVERENTSI MODERAATOR ANTROPOLOOGIA KESKUSE JUHT
MARCO PÄRTEL
EESTVEDAJA. VISCOSA KULTUURITEHASE JUHT
GRETE ARRO
PSÜHHOLOOGIADOKTOR, HARIDUS- JA KESKKONNAPSÜHHOLOOG
HELENE VETIK
loovagentuuri asutaja ja partner, disainer, loovjuht
DANIEL VAARIK
ettevõtja, kriisilahendaja ja ajakirjanik
TANEL VEENRE
Moe- ja ehtekunstnik, omanimelise kaubamärgi juht
GARRI RAAGMAA
majandusgeograaf ja filosoofiadoktor. Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor
RAIN VENTSEL
filmimuusika produtsent ja treiler-muusika kirjastusfirma Giant Apes omanik
ANU TALI
dirigent, Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja ja kunstiline juht
KAIE OLMRE
elektron.art tegevjuht ja kaasaegse etenduskunsti produtsent
HENDRIK KALJUJÄRV
Lavastaja, helilooja, etenduskunstnik ja elektron.art kunstiline juht
LIIS LAINEMÄE
Sibulatee eestvedaja ja Peipsiääre turismi- ja kultuurivõrgustiku arendaja
Loomemajanduskonverentsi päevakava
11.00 Konverentsi algus
11.15–12.25
Kultuur ja loomemajandus kui piirkondade arengu mootor
12.25–12.40 PAUS
12.40–13.55 Kultuuriloome – kas lihtsalt loome või ikka ka ettevõtlus?
13.55–14.55LÕUNA
14.55–16.20 Väikestest loovatest algatustest toimetuleku ja mõjutajani.
16.20–16.35 PAUS
16.35–18.00 Piiratud ressurssidest nutikate lahendusteni
18.00 Konverentsi lõpp. Näituste ja Viscosa Loomestuudio külastus
LÕOKESE PILET
(EARLY BIRD)
35 €
Lõokese pileteid jätkub vaid kõige kiiremale 35-le varajasele linnukesele.
VÄLJA MÜÜDUD
VARBLASE PILET
(REGULAR BIRD)
45 €
Varblase pileteid saab konverentsile tulekuks soetada kuni 7. septembrini.
Soovi korral broneeri varakult ka ööbimiskoht Viscosa hotellis…
Uus kaasaegne hotell asub Viscosakultuuritehases ja pakub kõrgete lagede, industriaalarhitektuuri ja valgusküllaste ruumidega elamust, mis tundub rohkem kunstigalerii kui majutuskoht. Majutuse hinnas sisaldub sissepääs Viscosa näitustele!
Ajaloolises mõisa viinaköögis on end sisse seadnud omanäoline majutus Hiiumaal – külalistemajaUtoopia nr 9. Looduskauni Hiiumaa rannikul Kirikulahe ääres pakutakse hommikusöögivõimalusega elamusmajutust. Vaid kahesaja kukesammu kaugusel asub Viscosa Kultuuritehas, mille sündmused ja atmosfäär lisavad Utoopias peatumisele särtsu. Kõrgessaare vaikne alevik on sisult põnev ja inspireeriv – täpselt nagu Utoopia nr 9 ise.
Hotellid: Kassari Puhkekeskus – kuni 32 külalist Hotell Liilia – kuni 25 külalist Hotell Lõokese – kuni 72 külalist (ainult gruppidele)
Väiksematele gruppidele: Kassari Apartment – kuni 8 külalist Kassariotsa Puhkemaja – kuni 12 külalist NB! hiiumaale.ee kasuta sooduskoodi VISCOSA – nii saad otse kodulehelt broneerides majutusele 20% soodustust vahemikus 01.10-04.10 (kehtib vabade kohtade olemasolul). Küsimuste ja grupibroneeringute puhul võib ka otse ühendust võtta info@hiiumaale.ee või +372 463 6146
Külalisi saab vastu võtta ka RATTURI TALU, uuri lähemalt
Soovid tulla Viscosasse, aga ei tea, kuidas siia jõuda? Esimeseks tuleb jõuda meretagusele Hiiumaale. Kui sõbra kaater või vanaisa helikopter on parasjagu remondis, saab Hiiumaale jõudmiseks kasutada saare elanike seas populaarset praamiliiklust. Praamile mahuvad kenasti bussid, autod, mootorrattad ja tavalised velod. Eriti hästi mahuvad õigele praamile varakult ette ostetud piletiga sõidukid! Kauni ilma korral võid osaks saada imelisest merevaatest ja lasta vabaks mandrirutiini kammitsad, et saarele astuda seiklus- või puhkusevalmis avatud meelega.
Soovides kohale jõuda eriti nobedalt, tule lennukiga! Kui ilma annab on vaade aknast hunnitu.
Vahet pole, kas saabud Heltermaale või Kalanasse – edasi viivad kõik teed Viscosasse.
On jõutud Hiiumaale, mis nüüd edasi? Kõik oleneb sellest, kas soovid jõuda Viscosasse otsemat teed või sõita ringiga?
Kes tuleb Hiiumaale autoga, saab ise oma marsruuti määrata ja õige seadme olemasolul trükkida sihtkohaks Viscosa Kultuuritehas, teist selle nimega paika pole Hiiumaal ega kuskil mujal maailmas!
Kes jättis auto teisele poole merd või saabus lennukiga, saab sõita liinibussiga, endale saarel hankida rendiauto või tellida takso.
Konverentsiga seotud küsimuste ja päringute korral pöördu julgelt konverentsi projektijuhi poole
LIINA MARIA LEPIK - Antropoloogia Keskuse juht, endine Visit Estonia ja Tallinna Filmilinnaku juht
Liina Maria Lepik on juht ja eestvedaja, kes on oma töös ühendanud sagedasti kultuuri ja majandust - valdkonnad, mida sageli peetakse vastandlikeks, kuid mis tema käes on alati teineteist toetanud. Tema karjäär on kulgenud loomemajandusest riigi mainekujunduseni.
Liina Maria juhtis aastaid Tallinna Filmilinnaku arendusprojekti, panustades loomekeskkonna kui terviku loomisesse. Seejärel vastutas ta Visit Estonia ja hiljem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rahvusvaheliste teenuste juhina Eesti tutvustamise eest välisturgudel, kus üheks põhiliseks väärtuspakkumiseks oli ja on Eesti kultuur ja loomemajanduse toodang.
Liina Maria usub, et kultuur ja loomemajandus on oluline valdkond, kuidas riik ja piirkonnad end maailmale tutvustavad ning on pehme jõud, mis avab uksi, annab omanäolisuse ja kujundab emotsionaalset väärtust. Täna juhib Liina Maria Antropoloogia Keskust, kus uuritakse muuhulgas inimeste kultuuritaju ja -tarbimist ning tõlgitakse neid teadmisi otsuste ja teenuste kujundamiseks.
Viscosa loomemajanduskonverentsil aitab Liina Maria moderaatorina siduda päeva jooksul kõlavad mõtted tervikuks ning hoida fookuses küsimust, kuidas kultuur, looming ja majandus saavad üksteist toetada.
MARCO PÄRTEL Ettevõtja. Unistaja.
Marco on üks Viscosa Kultuuritehase algatajatest ja eestvedajatest – inimene, kes vahetas Tallinna tempo Hiiumaa tuulte vastu ning otsustas koos kaasamõtlejatega tõestada, et maailma ei pea alati nullist ehitama. Vahel piisab sellest, et lasta juba olemasoleval ise suunda näidata.
Endisest kunstsiidivabrikust ja kalatehasest sünnib samm-sammult koht, kus saavad kokku kunst, ettevõtlus, kogukond ja paras annus loomingulist kangekaelsust. Mitte steriilne kultuurikeskus, vaid elus organism – koht, kus kontsert võib lõppeda südaööl, hommikul ehitatakse uut näitust ning pärastlõunal sünnib järgmine pöörane idee.
Viscosas usutakse, et piirangud ei ole pidurid, vaid loovuse kütus. Siin on lugematu hulk lahendusi sündinud taaskasutusest, leidlikkusest ja põhimõttest, et kõige väärtuslikum ressurss ei ole raha, vaid inimesed ja nende julgus teha esimene samm.
Viscosa Loomemajanduskonverentsil räägib Marco sellest, kuidas mahajäetud tööstuskompleksist kasvatada elav loomeökosüsteem. Sellest, miks kõik head ideed ei mahu Excelisse, miks kultuur võib olla piirkonna tugevaim majandusmootor ning miks vahel tuleb lihtsalt alustada – isegi siis, kui kõik ütlevad, et see pole võimalik.
GRETE ARRO - psühholoogiadoktor, haridus- ja keskkonnapsühholoog
Grete Arro on psühholoogiadoktor ja Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur, kelle töö keskmes on õppimine, mõtlemise areng, õpistrateegiad, motivatsioon, emotsioonide reguleerimine ja arengut toetavad keskkonnad. Ta on hariduspsühholoogia valdkonnas tegutsenud alates 2005. aastast ning õpetab külalisõppejõuna ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas.
Uurija ja õppejõuna huvitab teda eelkõige see, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, mõistavad keerukaid seoseid ja arendavad süsteemset mõtlemist. Tema töö aitab mõtestada, millised tingimused toetavad süvenemist, arusaamist, loovust ja kestlikku arengut — nii hariduses, loomeprotsessides kui ühiskonnas laiemalt.
Grete teine oluline uurimissuund on keskkonnapsühholoogia. Ta on seotud Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarse töörühmaga SEEMIK ning tegeleb keskkonnahariduse, keskkonnateadlikkuse ja psüühikaga arvestava ruumiloome teemadega. Teda huvitab ka see, kuidas linnakeskkond, ruum ja elukeskkond saavad toetada vaimset tervist, tähelepanu ja täidesaatvat funktsioneerimist.
Viscosa loomemajanduskonverentsil avab Grete loovuse ja mõtlemise varjatumaid eeldusi: kuidas aeg, tähelepanu, pausid, hajusmõtlemine ja sobiv keskkond võivad olla sama olulised ressursid kui raha või tööriistad. Tema vaade aitab küsida, kas piirangud ja aeglustamine võivad mõnikord luua paremad tingimused nutikate, sisukate ja kestlike lahenduste tekkeks.
HELENE VETIK - loovagentuuri asutaja ja partner, disainer, loovjuht
Helene Vetik on loovagentuuri Hmmm Creative Studio asutaja ja partner, tunnustatud graafiline disainer, loovjuht ja visuaalse kommunikatsiooni mõtestaja. Ta on silma paistnud tugeva käekirjaga graafilise disaini ja brändingu valdkonnas ning pälvinud aastal Art Directors Club Eesti Aasta Disaineri tiitli. 2018. aastal tunnustati tema juhitud Hmmm Creative Studiot Kuldmuna konkursil Aasta Disainiagentuuri auhinnaga.
Helene loominguline ja ühiskondlik panus ulatub turundusest ja avaliku sektori kommunikatsioonist muusika-, disaini- ja kultuurivaldkonda. Ta on töötanud brändingu, visuaalse identiteedi ja kommunikatsioonistrateegiate loomisega ning tegutsenud ka Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna.
Viscosa loomemajanduskonverentsil avab Helene loovagentuuri töö kaudu küsimust, kuidas loomingust saab teenus ja visuaalsest mõtlemisest ettevõtluse osa. Loovagentuuri kaasamine on sageli seotud kliendi aja-, oskus- või inimressursi nappusega: kõike ei ole mõistlik ega võimalik ise teha. Just sellistes olukordades võivad sündida selgemad sõnumid, tugevamad brändid ja leidlikumad lahendused, kui piiratud ressursid sunnivad tegema täpsemaid valikuid.
DANIEL VAARIK - ettevõtja, kriisilahendaja ja ajakirjanik
Daniel Vaarik on Tuleva kaasasutaja, Levila asutaja ja juht, ajakirjanik, ettevõtja ning kommunikatsioonivaldkonna mõtestaja. Ta ühendab meedia, ettevõtluse, strateegilise kommunikatsiooni ja ühiskondlike teemade jutustamise viisil, mis aitab keerulised küsimused inimestele arusaadavaks ja oluliseks teha.
Daniel on asutanud mitu ettevõtet, töötanud kommunikatsiooni ja avaliku sektori kokkupuutepunktides ning kirjutanud kolm raamatut. Ta on mitme dokumentaalfilmi produtsent. Alates 2019. aastast on ta pühendunud Levilale — sõltumatule meediaplatvormile, mis loob pikki, põhjalikke ja sageli formaadilt eksperimenteerivaid lugusid ühiskonnast, inimestest ja muutustest.
Viscosa loomemajanduskonverentsil räägib Daniel sellest, kuidas piiratud ressurssidega saab luua tugeva hääle ja mõjusa sisu. Tema vaade avab, mida tähendab ehitada sõltumatut loome- ja meediaettevõtmist olukorras, kus raha, aeg ja inimesed on piiratud, aga vajadus selge sõnumi, usalduse ja kvaliteetse jutustamise järele on suurem kui kunagi varem.
TANEL VEENRE - Moe- ja ehtekunstnik, omanimelise kaubamärgi juht
Tanel Veenre on Eesti ehtekunstnik, disainer ja omanimelise moe- ning ehtebrändi looja, kelle looming ühendab autoriehte, moe, fantaasia ja tugeva brändimaailma. Ta on üks rahvusvaheliselt nähtavamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle töid on esitletud sadadel näitustel ja moeetendustel ning eksponeeritud tunnustatud galeriides ja muuseumides üle maailma.
Taneli ekspertsus ei piirdu ainult kunstilise loominguga. Ta on üks väheseid Eesti loomeinimesi, kes on suutnud kasvatada isiklikust autorikäekirjast äratuntava ja kaubanduslikult toimiva disainibrändi. Tema 2014. aastal loodud omanimeline bränd on kujunenud üheks Eesti silmapaistvamaks disainibrändiks, mille tugevus seisneb selges visuaalses keeles, järjepidevas loojanarratiivis ja oskuses kõnetada publikut nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Lisaks loometööle on Tanel tegutsenud õppejõu, professori, kuraatori, toimetaja ja disainivaldkonna mõtestajana. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, panustanud Eesti moe ja disaini nähtavuse kasvatamisse ning osalenud mitmete oluliste konkursside ja valdkondlike algatuste juures. See annab talle laia vaate sellele, kuidas looming, turg, publik, haridus, kriitika ja brändiehitus omavahel seotud on.
Viscosa loomemajanduskonverentsil räägib Tanel sellest, kuidas väikesel turul tegutsedes kasvatada omanimelisest loomingust mõjus bränd. Tema ettekanne avab, kuidas Eesti turu väiksus, piiratud tootmisvõimalused, isikubrändi riskid ja pidev nähtavuse vajadus võivad kujuneda mitte ainult takistusteks, vaid ka loovettevõtja kasvukiirendiks.
GARRI RAAGMAA - Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor, Pärnu kolledži direktor, majandusgeograaf ja filosoofiadoktor
Garri Raagmaa sündis 16. detsembril 1966. a. Tallinnas. Lõpetas 1992 Tartu Ülikooli majandusgeograafina. Filosoofiadoktor aastast 2000: uurinud laiemas plaanis regionaalset arengut: uusettevõtlust, kohaidentiteeti, regionaalset innovatsiooni ja kõrgkoolide rolli selles, eestvedamist ja ääremaastumist. Enam kui 100 regionaalarengu teemalise raamatu, teadusartikli ja ‐aruande autor, tema töid on avaldatud ka ajakirjanduses. Tartu ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor ja Pärnu kolledži direktor. Õpetanud regionaalplaneerimist, majandusgeograafiat ja regionaalseid innovatsioonisüsteeme. Praktiseerinud alates 1992. aastast regionaalse kohaliku arengu konsultandina. Osalenud kõikide üleriigiliste planeeringute koostamisel. Regionaaluuringute assotsiatsioonis Eesti esindaja, Eesti majandusteaduse seltsi ja Eesti planeerijate ühingu liige.
Viscosa loomemajanduskonverentsil avab Garri kultuuri ja loomekeskkondade rolli piirkondade arengus: kuidas kultuur võib olla kohaliku elu, identiteedi ja ettevõtluse käivitaja ning millised tingimused aitavad sarnastel algatustel päriselt piirkonda elavdada.
RAIN VENTSEL - maailmas hinnatud filmimuusika produtsent ja treiler-muusika kirjastusfirma Giant Apes omanik
Rain Ventsel on Hiiumaal tegutsev filmitreilerite muusikaprodutsent ja muusika ülevaataja, kelle töö kõlab maailma suurimate filmide treilerites. Tema ettevõte Giant Apes Music annab välja muusikaalbumeid, mida rahvusvaheline filmitööstus kasutab treilerites, telereklaamides ja teistes projektides.
Rain on kasvanud Hiiumaal ning jõudnud oma tööga Hollywoodi filmitööstuse keskmesse. Tema toodetud muusikat on kasutatud muu hulgas selliste suurte filmide ja frantsiiside treilerites nagu „Avatar“, „Batman“, „Spiderman“, „Avengers“, „Dune“, „Wonder Woman“, „Tenet“, „Captain Marvel“, „Andor“ ja „Fast & Furious“.
Treilerimuusika maailm on äärmiselt täpne ja konkurentsitihe nišš, kus loovus peab kohtuma selge struktuuri, tempo ja mõjuga. Rain aitab luua muusikat, mis peab vaataja tähelepanu võitma esimeste sekunditega, toetama treileri dramaturgiat ning andma filmile vajaliku emotsionaalse jõu. Selles valdkonnas jäävad püsima ainult need, kes suudavad hoida kvaliteeti. Raini töö tähendab lugude arendamist ja peenhäälestamist nii kaua, kuni need vastavad rahvusvahelise filmitööstuse nõudmistele.
Viscosa loomemajanduskonverentsil räägib Rain sellest, kuidas väga spetsiifilisest loovast oskusest võib kasvada rahvusvaheline töö ja ettevõtlusmudel ka väikesest kohast tegutsedes. Tema lugu näitab, et asukoht ei pea olema piirang: Hiiumaa vaikus, keskendumisvõimalus ja oma rütm võivad olla loovtöös hoopis tugevus. Samal ajal avab ta ausalt ka loomeettevõtluse tegelikkust — tihedat konkurentsi, projektipõhist ebakindlust, litsentsiäri, pidevat kvaliteedisurvet ja vajadust iga järgmise tööga paremaks saada.
Anu Tali — dirigent, Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja ja kunstiline juht
Anu Tali on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti dirigent ning Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja ja kunstiline juht. Tema töö ühendab kõrgetasemelise kunstilise visiooni, rahvusvahelise koostöö, kultuurikorralduse ja muusikavaldkonna ettevõtliku poole. Anu Tali on juhatanud orkestreid mitmel pool maailmas ning loonud oma tegevusega Eesti muusikale tugeva rahvusvahelise nähtavuse.
Põhjamaade Sümfooniaorkestri kaudu on ta toonud kokku muusikuid eri riikidest, ehitanud üles toimiva rahvusvahelise koostöövõrgustiku ning näidanud, kuidas kunstilisest ideest võib kasvada mõjus ja kestlik kultuuriline algatus.
Viscosa loomemajanduskonverentsil avab Anu kultuuriloome ja ettevõtluse kokkupuutepunkte: mida tähendab ehitada üles rahvusvaheline muusikaline algatus, hoida kunstilist kvaliteeti ning samal ajal tegeleda rahastuse, publiku, partnerluste ja jätkusuutlikkusega. Tema kogemus näitab, et looming ei sünni vaakumis — selle mõjule pääsemiseks on vaja ka juhtimist, strateegiat, suhteid
KAIE OLMRE - elektron.art tegevjuht ja kaasaegse etenduskunsti produtsent
Kaie Olmre on produtsent, elektron.art tegevjuht ja kaasaegse etenduskunsti korraldaja, kelle töö ühendab loomeprotsesside juhtimise, organisatsioonide arendamise ja rahvusvahelise koostöö. Ta viib eri mahuga kultuuri- ja etenduskunstiprojekte ideest teostuseni, kujundades tööprotsesse, mis aitavad loovtiimidel tegutseda selgelt, tulemuslikult ja koostöiselt.
Kaie on varasemalt töötanud projektijuhina Kanuti Gildi SAALis ning koordineerinud Ukraina Kultuurikeskuse Kloostrikunstide Kooli Labora tegevust. Tema kogemus hõlmab nii väiksemaid kui ka suuremahulisi kultuuriprojekte, festivale, rahvusvahelisi koostööalgatusi ja etenduskunstide lavastusprotsesse.
Oma töös keskendub Kaie sellele, kuidas luua toimivaid koostöömudeleid ja toetavaid tööprotsesse ka piiratud ressursside tingimustes. Tema taust ühendab kultuurikorralduse, kunstihariduse ja teatrivaldkonna kogemuse ning terapeudi väljaõpe lisab tema professionaalsesse vaatesse teadliku juhtimise, enesereflektsiooni ja inimkeskse organisatsioonikultuuri mõõtme.
Viscosa loomemajanduskonverentsil räägib Kaie koos Hendrik Kaljujärvega elektron.art’i näitel sellest, kuidas kaasaegne etenduskunst sünnib sageli ebakindlates, piiratud ja pidevalt muutuvates tingimustes — ning kuidas just nendes tingimustes võivad tekkida uued tööviisid, koostöömudelid ja kunstilised lahendused.
HENDRIK KALJUJÄRV - lavastaja, helilooja, etenduskunstnik ja elektron.art kunstiline juht
Hendrik Kaljujärvon lavastaja, helilooja, etenduskunstnik ja elektron.art kunstiline juht. Tema looming liigub vabalt muusika, teatri, etenduskunstide, filmi, näituste, performance’i ja lavastuslike vormide vahel, otsides uusi väljendusviise eri kunstivormide ja meediumite kokkupuutepunktides.
Hendriku töid iseloomustavad sügav seisunditaotlus, tehniline täpsus ning tundlikkus eri formaatide ja meediumite toimemehhanismide suhtes. Tema loomingus põimuvad esteetiline terviklikkus, kontseptuaalne selgus ja eksperimenteeriv lähenemine, mille kaudu sünnivad tugeva atmosfääri ja omanäolise vormikeelega teosed.
elektron.art’i kunstilise juhina tegeleb Hendrik uute etenduskunsti vormide arendamise, rahvusvaheliste koostööprojektide ning tehnoloogia ja kaasaegse etenduskunsti ühendamisega. Tema töö loob platvorme eksperimentaalseks loometööks, kus heli, ruum, tehnoloogia ja performatiivsus saavad kohtuda uutel viisidel.
Viscosa loomemajanduskonverentsil avab Hendrik koos Kaie Olmrega elektron.art’i kogemuse kaudu, kuidas piiratud ressursid, tehnoloogilised võimalused ja eksperimentaalne tööviis võivad viia uute etenduskunstivormide ja valdkondadeülese koostööni.
LIIS LAINEMÄE - Sibulatee eestvedaja ja Peipsiääre turismi- ja kultuurivõrgustiku arendaja
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.