2025. hooaja lõppedes pani Viscosa Kultuuritehas harja oma uksele ette, et juhuslik möödakäija kogemata sisse ei jalutaks. Seda ikka tema enda ohutuse pärast, sest septembri algusest andsime Viscosa valdused kogu täiega ehitajale.
Meie hea ehitaja Megaron-E on võtnud koos oma alltöövõtjatega ilma trotsides nii tuules kui vihmas laduda kivi kivi haaval tagasi paarkümmend aastat ajahamba halastamatuses lagunenud maja.
29. oktoobril 2025 tähistasime sarikapidu ja näitasime peokülalistele paari kuuga tehtud jõudsaid edusamme. Töö ei jäänud muidugi sarikate peal pooleli ja veel enne aasta lõppu on Megaron-E usin meeskonna jõu ja nõuga tehtud seitsmepenikoorma samme meie eesmärkidele lähemale.
Hea uudiskirja lugeja, kui käes on jõulud, oleme saanud vahetada hoonel pea paartuhat ruutmeetrit katust, laduda tagasi ära pudenenud fassaadid.
Nende tööde lõppedes on ehitus kolinud siseruumidesse, kus 2026. aasta juunis avaneb meie külalisele veidi teistsugune vaatepilt, kui möödunud suvedega harjumuspäraseks oli saanud.
Praegu laovad ehitajad seal seinu loomemajandusruumidele, mille nimeks saab Vivita Viscosa. Kerkivad ruumid residentuuridele, et kunstnikud saaksid Viscosas Pegasust püüda ja end loomelendude vahel välja puhata. Sündimas on koostöökeskus, kus korraldada meeskonnaüritusi ühisest ajurajust jagatud meelerahuni. Samuti on uue hingamise saanud me pisikene armas Siidisaal, mille laval juba olnud (ja ka edaspidi esmakordselt ettekantav) repertuaar pakub tuleval suvel taas meeli puudutavaid elamusi.
Teile aga esimesena 🙂 Enam ei unda meie majas tuul! Suurte aukude asemel on tehasel ees aknad. Suvel, kui uuenduskuuri läbi teinud Viscosa Kultuuritehase avame, saame öelda, et igal aknal on oma lugu. Lugu mis on seotud just üheskoos õlg-õla kõrval kultuurile ja loomingule pühendatud avaliku keskkonna loomisega.